Uued algused

Ei tahtnud ära sõnuda ja ennast liiga elevile ajada, aga nüüd kui viisa on käes ja kõik kindel, siis peab uudiseid jagama.

Järgmine pühapäev on mu viimane tööpäev Savoys, Simpsons-in-the-strandis. Tulen esmaspäeval koju Eestisse ja lendan reedel Dubaisse.

Kui mul töökohast siiber saab, siis tean ma juba kuidas tööjahti tõsiselt võtta! Mäletan Liverpoolist kui peale ülikooli lõppu kandideerisin miljonisse eri kohta triljonis eri riigis. Ja näkkas Essexis, mis sai suurepäraseks aluskiviks karjäärile ja paremat ülemust oleks olnud raske soovida! Nüüd sarnases rutiinis olles alustasin sarnast jahti. Algul tulemusteta, aga siis kandideerisin Dubaisse ühte Hispaania tapas stiilis restorani Assistant Manageriks. Tuli automaatne vastus paar tundi hiljem, et ma ei ole kahjuks sobilik kandidaat ja edu otsingutel. Järgmine päev potsatas postkasti kiri, et soovitakse intervjuud Assistant Manageri ametikohale Dubaisse, hotellikett Jumeirah oli sama, kus see Hispaania restoran oli olnud, aga allkirjastanu oli üldise restorani direktori tiitliga ja hoopis teises Jumeirah hotellis (Dubais on samal ketil mitu hotelli, üks neist ka kuulus purjekujuline Burj Al Arab). Hüppasin elevil natuke üles alla (või palju), aga jäi müsteerium, kuhu kohta mind intervjueeritakse! Online kandidaadi keskuses näitas ainult minu ebaõnnestunud kandideerimist tapas restorani. Päev enne intervjuud oli tööl hullumaja, kõik haiged ja selline edasi tagasi jooksmine. Tegime Kristinaga (kanada tüdruk, kes sommeljeena töötab) siis närvide rahustamiseks klaasi veini peale vahetuse lõppu. Ja veel ühe. Ja veel ühe. Hommikul ärkasin tund aega varem ülesse natuke kange peaga. Jooksin nurgapoodi ja ostsin kaheliitrise veepudeli ja hunniku šokolaadi. Kiire duši all käik ja istusin voodis rätsepa istmes ennast ette valmistades intervjuu jaoks kohta, mida ma veel ei teadnud! Närviliselt telefoni vaadates oli juba kokkulepitud ajast möödunud pool tundi. Aitab küll otsustasin, panin telefoni tagasi öökapile ja pugesin teki all. Kaks sekundit hiljem..

Olles valmistunud Marriott stiilis intervjuuks (ma ise tegin ettekandjatele ka intervjuusid seal, niiet teadsin täpselt), kus küsitakse behavioral küsimusi. A la, too mulle konkreetne näide olukorrast, kus läksid tülli raskesti käituva kolleegiga, mis juhtus ja mis oli tulemus. Selliste küsimustega võrreldes oli aga see telefoniintervjuu lihtne. Rääkisin oma kogemusest, vastutustest ja oskustest ja lõpuks paljastati müsteerium. Hotelli personaliosakond, kes arvas, et ilma hispaania keele oskuse või rahvuseta poleks ma pedantne kandideeritud osakonda oli CV edasi saatnud uude avatavasse mereanni restorani!

Paar päeva hiljem sain kutse teisele intervjuule. Kuna neil olid tehnilised probleemid jäi ära Skype intervjuu ja tuli teinekordne telefoniintervjuu. Filipiinidelt pärit personalikordinaator küsis sarnaseid küsimusi kogemuse ja oskuste kohta ja vahele ka mõni behavioral. Rasket aktsendi oli halb kuulda, aga andsin oma parima. Kolmas intervjuu oli määratud personalidirektoriga ja ootasin kõige hullemat grillimist, kuna esimesed kaks tundusid täitsa lihtsad olevat. Tutvustas ta vaid ennast ja ütles, et on palju head kuulnud ja kas mul on talle küsimusi.  Küsisin siis palga ja elamise ja kolimise kohta ja intervjuu lõpus ütles ta, et töö on põhimõtteliselt minu, aga ärgu ma lahkumisavaldust enne ametlikku lepingu allkirjastamist sisse andku. Olin tervet protsessi võtnud stoilise rahuga, juhtub kui juhtub. Ja naljakas, kui asjad nii kiiresti liikuma läksid siis hakasin igalt poolt huvi tundma. Bakuusse (Jah Aserbaidžaani, never said I was normal!) JW Marriotti, samale ametikohale helistati ja küsiti intervjuud, LinkedIn's sain pakkumisi persoanlfirmadelt, kes otsivad suurfirmadele kandidaate jne. Aga Dubai oli mulle juba lukku pandud.

Leping allkirjastatud, vaktsineeringute loetelu, isa-ema nimed, ülikooli lõputunnistused, puusade ja jalgade ja rindade ümbermõõdud uue töövormi jaoks saadetud on ajutine viisa käes. Kohale jõudes peale arstikontrolli väljastatakse kaheaastane püsiviisa.

Väga unikaalne kontsept ja supervaadetega on see üliromantiline ja paaride poolt väga armastatud restoran paljudes top10 Dubai restoranide nimekirjades. Hotell, mille alla ta kuulub on hiigelsuur kuurort kahe butiikhotelli, villade, poodide, üle neljakümne restorani-baari, veepargi, spaade ja kõige muu põnevaga kolme kilomeetrisel rannaribal. Suleti suveks renoveerimiseks,et kõrvale püsti panna veel kaks väiksemat platformi baari ja lounge ooteruumi jaoks. Nüüd on enamik personali uus. Ja väga rahvusvaheline: Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Venemaalt. Ei tundu olevat ühtegi inglast või ameeriklast. Tore vaheldus praegusele kohale, kus 25 aastat siin töötanud papile väga raske öelda, et nüüd midagi teisit teha. Noor, entusiastlik ja motiveeritud meeskond, tõotab tulla põnev. Arenemisvõimalused on meeletud. Kui selles kuurortis juba üle 40 koha pluss veel kaks teist hotelli Dubais sarnaste numbritega, siis tuleb vaid end tõestada ja muudkui redelil üles hüpata.

Dubai on rahvusvahelist tööjõudu täis ja hinnatakse rahvusvahelist kogemust. Minu tasemele minnes ootab mind stuudio korter, transport tööle (kord tunnis käib töötajate 'külast' minibuss), lend kohapeale ja viisa, elekter-vesi-gaas-internet kinni makstud ja kord aastas nende kulul lend koju ja tagasi. Eks ta ole algul kuum ja kultuurishokk ja närvesööv kindlasti, aga ega mul Inglismaalgi kerge olnud nullist alustada. Nüüd kuus aastat hiljem tunnen nagu jätaks teise kodumaa selja taha! Araabia keele õpik ostetud, nüüd veel vaja riidekapid ja raamaturiiulid üle sorteerida.