
Sorteerin arvutis pilte ja avastasin, et see oli selle aasta neljas reis juba! Serbia, Kopenhaagen, Eesti-Soome-Malaisia-Tai ja nüüd Island! On mille üle tänulik olla! Nii palju on teha ja näha ja nii raske on plaanida, kuhu reisile minna. Kuna ma peale kooli lõppu sain hääletades Euroopale mitu tuuri peale tehtud siis olen nüüd viimased aastad kõva linnatrippide fänn olnud, kuna paljud linnad jäid meil nägemata põhjusel, et oli raske sealt häälega välja saada ja lõpetasime üsna tihti tundideviisi (vahel ka vales suunas) kõndides.

Taisse läksime seljakotirändaja mentaliteediga (matkarätikud, taskulambid, moskiitovõrgud) ja lõpetasime kolmetärni kuurortis. Islandile minekuks pakkisin teksapüksid, paar jakki,musta bleiseri oma musta villase muhu mustriga kleidi ja kolm punast huulepulka. Tegin kompromissi ja ostsin roosade triipudega matkasaapad enne minekut siiski. Ja kohale jõudes kahetsesin kohe, et villased sokid ja kampsunid maha jäid. Nii kümne kraadi juures oli ilm stabiilselt väga heitlike vihmasadudega. Mind ausalt Island kunagi reisisihtkohana ei ole väga tõmmanud, olen alati mõelnud, et väike saareke kaugel meres, mis tõenäoliselt Norrat või Rootsit meenutab, aga nüüd on küll hea meel, et Bianca just nii valis!

Lennujaamast rentisime väikese punase Toyota, et oma elud lihtsamaks teha. Esimene peatus: sinine laguun! Pühapäevasest jooksmisest ikka veel natuke kange pluss tuuline ilm nõustusime Biancaga üksmeelselt! Geotermal spa. Kuulsime vasturääkivaid arvamusi. On see üks suurimaid rahvast täis turistilõkse ja mitte just odav, aga kuulus bränd tervendavate efektidega (mingil ajal oli seal ka psoriaasikliinik). Võtsime
comfort paketti ja saime suured saunalinad, hommikumantlid, mudamaski ja ühe joogi baaris. Kuumad veed on väga mineraalirikkad ja lõõgastavad. Olid ka saunad täitsa olemas.

Külmavee bassein oleks ka tegelikult tore olnud saunast sisse hüpata, aga välitemperatuure arvestades anname andeks. Islandil on palju selliseid väliseid veealasid, palju looduslike ja palju ka inimeste enda looduid. Uskumatu, mis joogi ma baarist leidsin! Need tervislikud mitmevärvilised smuudid nägid küll ahvatlevad välja, aga kui tihti ma välismaal Fresitat näen!

Ema-isa teavad küll, see punane Tšiili maasika vahuvein, mida ma ainult Eestis ja Soomes müügil olen näinud! Mõkerdasime end mõnusalt mudaga kokku ja sulistasime mitu tundi. (Ärge küsige, kuidas me pilte tegime! Nii kartsin, et kukub vette telefon märgade krimpsus sõrmede vahelt!)

Sihtisime mõlemad miinimum auku rahakotile selle nädala jooksul, niiet suubusime külapoodi õhtusöögiga loomingulised olema. Ostsime juuste, hallitusjuustu, singilõike ja näkkileiba. Inglismaal lõpetasid ära originaalsete Finncrispide müümise,niet kujutage ette mu heameelt siin neid müügil nähes.
Here starts the diet! Dieediga ei läinud aga just kokku lennujaama duty free'st ostetud alkohol. Tervitusjookideks valisime white russiani (viin, kohviliköör ja piim). Üllatuslikult suutsime pimedas üles leida ka oma väikse ookeaniäärse suvilakese. Narivoodi, külmkapp, telekas, laud-toolid ja wc ja dušš. Ookean maja taga ja hobused maja ees. Kõik eluvajalik. Teenindussektoris hulle tunde tehes olime mõlemad super vaimustunud, et nüüd oli meil aega telekat vaadata! Kuna kõrvasuvilas olev omanik oli juba magama läinud ja meile vaid klaasid ja kruusid jätnud, siis ei jäänud midagi üle kui oma peened juustud lauale otsida ja krediitkaart puhtaks pesta!


Järgmised päevad tiirutasime autoga ringi: Kuldne Ring: Gullfossi kosk, geisrid ja Keridi vulkaanikraater. Loodus on nii imeilus ja nii muutlik, et tihti sõitsime ilma otsese marsruudita ja peatusime kui nägime midagi kihvti või teisi autosid peatumas. Väikeste rendi autodega ei tohi tegelikult kruusastel mägiteedel sõita, meie aga järgisime kaardil peateed, mis ootamatult kruusaseks läks. Kuna ümbersõit oleks liiga pikaks läinud sõitsime aeglaselt edasi ja nautisime super vaateid mägedele! Pikk sõit oli väsitav ja kuigi me Londonis jagasime paar põgusat kuud tuba, siis 24/7 sama inimesega nii tihedalt koos, hakkavad sulle pisikesed asjadki närvidele käima! Kohvi, palju naeru, lollakad vestlused ja kohalike kartulikõpsude proovimine aitab! Minul kahjuks/õneks lubasid ei ole ka, niiet see kõige rutiinsem ja igavm töö oli vaese uus meremaalase õlul. Huvitav asi, mida meil turismibüroost tegelikult öeldi,' Island on nagu Uus Meremaa steroididel'. Maastik pidi üllatavalt sarnane olema, aga Island natuke 'suurem ja uhkem'.










No comments:
Post a Comment