Sunday, 7 September 2014

Eneseületus - poolmaraton!

Ise ka ei uskunud, et ära tegin! Kui enne Liverpooli 10km ei teinud üldse trenni ja läksin kohale ja jooksin end võhmale, siis olin nii vihane. Panin Putney&Fulhami poolmaratoni mitu kuud varem kinni (selgitab mu number 36 stardinumbrit!) ja päev enne puhkuse algust, et ei oleks ettekäändeid mitte osa võtta! Algus oli paljutõotav: kiiremad ja erineva tempoga jooksud tööle ja koju ja nädalas üks pikem jooks ka. Laiskus ja ajanappus, aga kärpisid ära need pika jooksupäevad (tegelikult tegin vist vaid kolm pikka jooksu ainult!) ja kui pühapäeva hommikul üles ärkasin avastasin, et pole tegelikult kuu aega nii pikka distantsi teinud!

Ilm oli aga ilus, und ka piisavalt 7h tundi saadud ja seljakott vett, banaani ja šokolaadi täis! Sõin kõhu putru täis ja asusin parki otsima. Minu närvilisust alandas fakt, et rumeenlane Anna, kellega juttu ajasin jooksis ka esimest korda seda distantsi ja sihtis aega 2.30. Vähemalt üks inimene on minust taga pool! Otsustasin joosta kõrvaklapp ühes kõrvas nagu mõni teinegi, sest olen nii ära harjunud muusikaga jooksma ja rütm motiveerib. Alustasin vist liiga esiotsast, sest kõik muudkui sprintisid mööda! Nii palju rahavast ka ei olnud, niiet vaatasin juba närviliselt selja taha, et kas on ikka veel mõni aeglasem. Algus oli ka paar pargi tiiru, aga mind motiveerib tänavatel jooksmine rohkem. Peale 10km oli kõigil stabiilne tempo käes ja 12km paiku haakisin end mõnele eesolevale tuulde lõpuni. Üks vanamees läks nii vaikse, aga kindla sammuga minu ees. Pisike mustanahaline valge habemega, aga kus olid sääremarjad! Jooksin tema tuules pikalt, enne kui viimased jõuvarud kokku võtsin, et lõpus paar kiiremat kilomeetrit teha. Tagasi parki jõudes ja finishijoont nähes olid sääremarjad juba nii krampis, et ei olnud mingit lõpuspurti! Nägin sama vanameest hiljem ja surusime kätt ja ütlesin aitäh hea tempo eest! Eest nägi ta veel vanem välja kui tagant, 68aastane Terence pani veteranide kategoorias võidu kinni! (Ei ole veel hilja isa!!) Ütles, et jooksin 15a tagasi alla kahe tunni, aga ta kõva suitsumees ja vanem ka, et nüüd tuli 2h10minutit. Kiitis, et 2.09 pole esimese korra kohta paha ja kutsus järgmiseks pühapäevaks Londoni lähistele uuele võistlusele!



Polnud mitte midagi võimatut! Nüüd järgmine kord tahaks alla 2.05 saada ja siis juba kahe tunni marki sihtida! Feeling on top of the world!


2 comments:

Anonymous said...

kaunis naine
edu jooksmisel !!!

Gea said...

Vau, väga tubli!