Ärkasin ülesse, tundes hiiglama suurt kergendust, et sain ärgata loomulikult teel, mitte teatud ebameeldiva huilgaja abiga. Sõin müslit piimaga. Jõin teed ja vaatasin, kuidas väikesed poisid jalgpalli mängivad. (Tundusid nii armsad, aga ainult seni kaua, kuni üks neist vastasmaja nurga taga püksid alla lasi ja teine oma šokolaadipaberi põõsasse viskas). Lugesin raamatukogus läbi kaks fakte täis peatükki turistide motivatsoonist. (Kaks ja pool tundi võttis aega!). Alustasin vaikselt Marxiga. Ostsin Tescost kaneeli ja õunu (tahaks homme home-made õunakooki teha). Võtsin neutraalselt vastu uudise, et Inglismaa võitis Kasastani 5:1. Saatsin Brunole, Portugali couchsurferile oma numbri, et ma saaksin talle esmaspäeval väikese Liverpooli linnaekskursiooni teha. Keetsin makarone. Sõin neid samu makarone ketšupiga. Lugesin Internetist reisiblogisid. Järgmine suvi võiks sihtmärgiks panna Balkanimaad& Kreeka ja Türgi. Kordasin hispaania keeles numbreid. Lugesin poksiklubi foorumit. Tegin endale teed piimaga ja ühe moosisaia. Avastasin Jõuluvana Jooksu. (Jõuluvana kostüümis 5 kilomeetrit joosta, saada selle eest veel süüa, T-särk ja 'goodie'kott, kõlab hästi ju. Osavõtt on 'ainult' 15 naela). Otsustasin uuesti liituda postcrossinguga, ehk siis paned kirja oma andmed& aadressi; nõuad saidilt adressaati, sulle antakse suvaline nimi& aadress. Saadad sellele aadressile postkaardi ja kui sinu kaart on kätte saadud& registreeritud, antakse omakorda Sinu aadress kellelegi. Kui oled rohkem, kui 2 kuud passiivne, kustutatakse Su konto. Pesin oma nõud ära ja otsustasin oma sõpru kurssi viia oma igava& rutiinse eluga.

Musi!