Viimane ohtu Londonis. Soime kanadalase Mary, kahe ameerika kuti ja Morgani (meie austraallasest hostiga) ohtust. Iga 15 minuti tagant laheb Stansteadi lennuk. Uskumatu, kuid see ongi lopp. Ei mingit tee aares seismist, laulmist kovasti valesti ja eesti keeles, tantsimist, lollitamist, dusitamist benssukates ja autojuhtide kirumist enam. Mind ootab ees turvaline, mugav ja kiire lennuk, mis viib mind tagasi koju koikide sorade, pere ja eesti maasikapoldude juurde! Aitah Sulle Kersti, et selle reisi nii toredaks tegid. Ilma sinuta poleks see olnud see. Musid sulle! ja edu sulle Austraalias ja edasiste tahtsate otsuste langetamisel! Ja ma loodan et see ei jaanud meil viimaseks korraks sellist pulli teha. Cya ;)