Londonis oleme!!!!! Orangest panime Hispaania poole ajama, Saime toeliselt toreda briti peale. Kevin laks Barceloonase ja vottis medi ka peale. Saime briti huumorit ja kohudsokolaadi ja sausage rolle tais. rekad linna sisse ei saa ja nii panigi ta meid kuskil 10km enne barceloonat maha. Oma raskete kottidega ei j]udnud me kuhugi kompida ja nii ostsimegi oliive, saia ja juustu ja laksime randa. Ilma ookohata ei tundunud Hispaania uldse ahvatlev ja kui Kevin smsis ja kusis kus oleme ja kas tahame siis temaga Inglismaale tagasi soita, kurtsimegi oma muret. Tubli mees tuli otsis meid [lesse ja spit laksiki lahti. Kahjuks helistas ta boss jargmisel paeval, kaskides ida Prantsusmaalt uus auto peale votta. Meie plaanidega see kokku ei lainud ja nii panimegi ajama. Saime soidu toreda veinimeistriga ja olime juba lootust kaotamas, kui yks alzeerlane oma kaubikuga meid peale vottis. Paarkymmend kilomeetrit enne Pariisi ei liikunud sellisel ajal yhtegi autot ja nii ei jaanuydki meil muud yle, kui metsa alt sobivat kohta otsima hakata. Kolm tundi oli taiesti piisav uni, et ara kylmuda. Hakksaime hommikul rekajuhte sebima. Yks itaallane meid lopuks peale vottiski. Magasime end valja, joime ergutava annuse kohvim soime tema nektariinid ara ja olime jalle valmis. Jargmises bensukas saime end lopuks ka puhtaks pestud. Kuuma paikese kaes haaletda polnud tore, kui koik meiule vaid roomsalt lehvitasid. Lopuks saime siiski Calaisi praamisadamasse. Tahtsime sealtki kuidagi tasuta yle saada mone rekaga, aga prantsuse turvatootajad, kes otse loomulikult inglise keelt ei oska, ajasid meid sealt rurru minema. 20eurine pilet onneks ara ei tapnud. Praamis soime kohud chipse tais ja tuju oli jalle hea. Avastasin, et olen oma olad ja dekoltee ikka taitsa punaseks poletanud. Inglased on ikka jube sobralikud. Maha minnes saime jutule teiste jalgsireisijatega, kes laksid londonisse, hea inglise huumor ja ylisobralikkus. Dover oli vaike linn tais 4tarnihotelle. Kylm inglise kliima ei ahvatlenud metsa minema ja nii asusime haaletama. yks tore naine vottis meid peale ja viis neid enda juurde imepisikesse armsasse linnakesse nimega Faulkstone. Hommikul saime helbeidm piimaga teed, mis muide supper oli ja croissanti. Suure suure yllatusena saime no kingiks rongipiletid londonim sest nad lihtsalt ei riskinud meid tee aarde viia. Oeh. London siis nyyd. Ohtul peaksine couchsurfingu kaudu oomaja saama, siis panen pildid kah!