Tuulisest Londonis tulles oli tore maanduda Istanbulis ja tõdeda, et ilm ikka natuke soojem! Lennujaamast võtsin bussi linna ja sain bussis natuke tukastadagi palju mugavamatel toolidel kui eelmine öö lennujaamas. Kogenud reisijana olin eelnevalt google mapsis valmis vaadanud tee hostellise. (Michelle hiljuti ütles, et tegi Barcelonas 'Annit'..jõudsid lennujaama sõpradega ja tema otsis ülesse 30min tasuta wifi, vaatas mis buss linna läheb ja kuidas nad sealt hotelli kõnnivad!) Buss meid maha pani siis raputasin enesekindlalt pead kõikidele taksomeestele, kes juba keelt limpsasid turismibussist maha tulnud surte kohvritega tüdrukutega peale! Mina panin aga üle auklike kõnniteede ajama linna poole enesekindlalt oma google mapse jälgides! Haakis aga ikka mulle keegi sappa, kes tahtis kangesti teed näidata! Kohale jõudsime siis andsin oma visiitkaardi targu töönumbriga, mis välja lülitatud puhkuseks oli. Nüüd mitu nädalat hiljem leidsin töömeililt kirja, kus ma olen 'natural beautiful and kind'. Oh neid türklasi ikka! Olin väsinud lennujaamast istumisest ja lennust ja bussist, aga ei olnud mul väga palju aega Istanbulis ja tahtsin maksimumi võtta. Jätsin kohvri hostellise ja läksin linna peale uudistama! Hostel oli Galata torni kõrval, mis hea orientiiriks võtta! Sealne ümbruskond oli aga väga turistlik paljude pisikese suveniiri poekestega. Sõin kuskil restoranis kebabi ja jalutasin vaikselt hosteli tagasi. Istusin väikeses kohvikus, mis avanes tänavale ja jõin hibiskuse teed ja vaatasin inimesi möödumas.
Mõtlesin öösel juba, et mul terve tuba enda päralt, aga olin just magama jäänud, kui tuli keegi tuppa! Ajasime pimedas nii tund aega juttu, kes me oleme ja kus me tuleme teadmata, kuidas teine välja näeb! Hommikul nägin, et pikk saksa poiss oli, tehnikaõpetaja poistekoolis! Kuna mul limiteeritud aeg olin välja vaadanud tasuta jalutustuuris, mis algas Hagia Sophia eest. Koos siis asusime astuma sinna poole, aga kohale jõudes nägime, et oli meil seal terve suur grupp, aga giidist polnud jälgegi! Läksime siis omapead uitama! Jalutasime pargis, mosseede vahel. Mere ääres oli huvitav, kui palju vanamehi seal niiviisi päevitasid. Oh, lihtsalt võtsin riided seljast oma skuutri kõrval!Käisime ka Grand Bazaaril, suurel turul. Oh, kus oli kirju. Ostsin ühe uue pashmina ja natuke granaatõuna teed, kuna granaatõunad tundusid seal väga populaarsed olevat (teed müüdi igal pool ja värskelt pressitud granaatõuna mahla ka). Üldse meeldib mulle idamaades, kui lihtne ja odav on leida värskelt pressitud mahlasid. Tais olles ka eelmine aasta muudkui proovisime smuutisid ja mahlasid, mis meie silme eest pressitud! Ja muidugi sõin baklaavat ka. Ei ole kunagi suur fänn olnud, aga kus need pistaatsio omad maitsesid hästi!
Tagasi jalutasin üle silla, ostsin veel suveniire viimase rahaga ja suure karbi kirsse! Hostelis kutsusin takso, et mugavalt bussipeatusesse sõita. 15minutiline jalutuskäik, 5 minutiline autosõit osutus aga tipptunnil peaaegult tunniseks. Tahtsin nutta juba tee peal ja küsisin umbkeelselt taksojuhilt (nii armas vanapapi oli kikulipsu ja valge särgiga, aga sel hetkel olin ma tema ja liikluse pealenii pühaviha täis!), et palju maksaks taksoga otse lenujaama minna. Kirjutas ta mulle hinna ja noogutasin nutuselt vastu. aga ei saanud ta must ikka aru ja viis mu lõpuks ikka bussijaama. Poolkarjusin siis ta peale, et jään ma lennukist maha ja sõitku ta ruttu ruttu taksoga, et bussid amuu läinud. Kaks meetrit korraga liikluses tuk tuk sõin ma siis närviliselt oma kirsse. Kolm tundi ja jõudsin lennujaama viis minutit enne, kui minu lennu checkin kinni pandi. Elu hullem liikluskogemus! Poleks raha enam olnudki uut lendu osta, kui ma teistkorda sel reisil lennust maha oleks jäänud! Istnabul oli kirju ja odav, üldsegi mitte kaugel ja hea meelega võiks tagasi ka minna! Ainult kolme tunni asemel viis tundi varem lennujaama minna või osta piletid lähemal asuvasse lennujaama!!
2 comments:
Ilusad pildid :)
Lahe blogi, edu ;)
Post a Comment