Hispaania (Uskumatu, et juba kuu aega tagasi!)

Olin nii elevil puhkusele minnes nii mitmel põhjusel. Peale poolt aastat kõrbes olin lihtsalt õnnelik normaalsetel tänavatel jalutada ja ehtsat muru näha. Viimased kuud Hispaania restoranis töötades olin huvitatatud ka näha palju ma kohaliku toitu-jooki ära tunnen ja muidugi pulmad! Olen ma elus vst ainult korra enne pulmas käinud ja siis ka pisikesena! Saabusin Madridi, jätsin kohvri rongijaama ja panin kontsades linna poole ajama (Lendan alati kontsades ja peale ebameeldivat juhtumit, kus Kuala Lumporis ilma kohvrideta olime,ei ole sel reeglil mingeid erandeid!) Nii mõnus oli lihtsalt jalutada ilma sihita. Astusin ühte baari sisse ja võtsin klaasi veini ja mõned lihalõigud (Dubais ei tundnud ma üldse sealiha järele puudust või vajadust. aga kui siin nüüd nii vabalt oli pakkuda, siis tuli isu küll peale!) 1.50 euri klaas head värsket kohaliku valget veini..ma olen vist paradiisis! Jalutasin veel natukene, teises baaris kordasin oma klaas veini ja singid rituaali, kuni tundsin, et aitab küll selles sea söömisest! Nii tore oli ka harjutada oma hispaania keelt! Uskumatu kui hästi saab hakkama mõnda põhi tegusõna teades (olema, omama, meeldima, sööma, jooma, tantsima ja sellest täiesti piisab!)

Rong Alicantesse võttis hea mitu tundi aega. Kohale jõudsin täitsa õhtul, võtsin takso hotelli ja administraator ei leidnud Caroline nime üles süsteemist. Andis mulle võtme, aga kui tuppa sisse läksin ja nägin võõrkeelseid raamatuid ja teismeliste riideid sain aru, et andsid vale võtme! Caroline õnneks saatis sõnumi õige numbriga ka ja leidsid tüdrukud lõpuks mulle õige toa. Saime kasiinos kokku. Mina ka Caroline olime ainukesed Denise'i sõbrad Liverpoolis pluss polnud me nii ammu näinud, niiet hoidsime kokku ja rääkisime pikalt. Üks tüdruk oli tal magistrist, aga enamused olid Danny kaudu sõbrad või tema sõprade tüdrukud. Avastasin jätkuvalt kui odavad on Hispaaniad joogid. Läksime ühte vabaõhu baari, kus joogiklaasid olid võrreldavad Tais olevate ämbritega ja enamus noorukid nii 15 aastased. Tundsime end vanadena täitsa! Järgmine hommik hüppasime basseini, mis osutus jääkülmaks! Väikesed 'tapas' linnas ja asusime end sättima. Buss korjas kõik pulmalised hotellist peale ja viis meid nii tunni kaugusel asuvasse veiniistandusse. Väga maaliline taust! Olime kahekesi Caroline'iga lauas nii kuue vallalise poisiga! Kõik Danny Liverpooli sõbrad ja kursavennad! Oi, kus meil sai nalja! Veepudelil oli sensuaalse alatooniga nimi ja naljad mis ringi käisid..naersime kõht kõveras! Salatid, juustud jagamiseks, pearoaks seafilee pordikastmega oli täitsa okei ja magustoiduks Denise'i teades sokolaadi 'fontant'. Olles veiniistanduses ootasin ausalt aga paremaid veine ja ettekandjad ei osanud mulle viinamarjagi öelda! Tseremoonia käis kähku, söömine, tordi lõikamine ja juba olidki kõik tantsupõrandal. Ei mingeid katsumusi ja mänge! Ja kahe ajal sai pidu läbi! Naljatlesin Caroline'iga, et üks päev minu pulma tulete siis teeme ikka mitu päeva ja tuleb vähemalt kaheksakäiguline gurmeeõhtusöök sobivate veinidega haha!

Järgmised päevas Alicantes lesisime rannas. Linnas toimusid samal ajal keskaegsed päevad, niiet oli igasuguseid huvitavaid letikesi. Caroline'iga saime kõik jutud ära räägitud, mis ta kassi nimi ja kes neil peres süüa teeb ja kui tihti ta rannas käib ja kuidas ülemus ei ole kõige toredam ja ameeriklased geograafiat ei tea jne. Denisega sain ka viimasel päeval veel lõunat koos süüa enne kui ta mesinädalatele põrutas! Üksinda ronisin veel kindlusesse mäe otsas, sõin veel viimast korda mõned tapas linnas ja jõin veini üksinda (oh kus ma võtsin selle reisiga alles kaalus juurde, Hispaania oli alles algus!) Rong Barcelonasse oli ka pikaldane! 

Kohale jõudsin ja hosteli leidsin üles ilusti, peaväljakul Placa de Reyal. Avastasin kui tüütud kõik need tänava kaupmehed on ja kui kommertslik Barcelona on. Esimene päev ütlesin endale, et enam ei meeldi see linn mulle. Paar aastat tagasin olin siin nii armunud, et oleks hea meelega siia kolinud! Läksin üksinda jälle õhtust sööma ja peale oma katkendliku hispaania keelset monoloogi kui ma nii uhke olin enda üle, ütleb ettekandja selges inglise keeles:'kas see on kõik?' Oh! Tahtsin vara magama minna, et järgmine päev veiniistanduseks värske olla ja vedaski mul toaga, et keegi ei läinud pittu, et kolme ajal öösel purjus tagasi tulla ja müra teha!

Hommikul võtsin rongi linnast välja. Torrese külastuskeskuses tutvustas mind endale keskuse juht, kes mulle privaatse tuuri tegi! Väga moderne ja innovatiivne keskus! Kes Barcelonas on, siis kindlasti võtke rong Villafranca de Penedes ja pange kinni veiniistanduse tuur endale! Tuur lõppes degusteerimisega loomulikult. Maitsesime nii kümmet valget veini enne kui mind lõnale viidi! Ja milline lõunasöök, Torrese privaatrestoranis, kus kõik värskelt aias kasvab kanades maasikateni! Avalikusele see avatud pole, vaid kutse kaudu! Meie mitmekäigulise lõuaga olid ka sobitatud veinid ja lõpuks ka väike konjak! Ja viimase üllatusena juhtus Mr. Torres isiklikult mööda jalutama, kellega mul siis ka õnnestus pildi peale saada! No täitsa uskumatu päev!

Tagasi hostelis otsustasin kuulda võtta ühe Dubai sõbra restorani soovitust! Cal Pep osutus sellises hipiks kohaks, kus elav järjekord ja reserveeringuid ei võetud. Lõpuks maha istunud avastaisn, et pole selles kohas ka menüüd ja inglise keelt rääkivat teenust. Super! Tellisin siis midagi ja aitasin toitu tellida ka vasakul asuva Hiina poisiga, kes viimast õhtut Barcelonas ja oli Cava istandustes käinud. Paremal pool oli mul tore paarike Californiast, kes ka veiniistanduste tuuril oli. Ajasin juttu paremal, vasakul pool ja ettekandjaga ja oli parim õhtusöök, mida oleks osanud soovida. Magustoiduks leidsin veel ühe hubase kohviku, kus sain aega postkaarte kirjutada! Viimane päev Barcelonas käisin turul veel. Tegin katedraaliga pilti, aga Sagrada de Familia juurde üles ei jalutanud. On Barcelonal küll veel sharmi, aga liialt turiste ja liiga kommertslikuks muutunud. Ootasin juba elevil Londoni jõudmist!