Teised jõulud Inglismaal (eelmine aasta: mina + moslemipoisid) olen muutunud leidlikumaks toitu otsides. Hungari poest verivorst, Tescost jõhvikakastet pordi (port as fortified wine) ja riivitud apelsinikoorega, keetsin kaks tundi köögis hapukapsast (vanaema võid uhke olla!), Leedu poest must leib ja rosolje, marineeritud kurk ja seened. Kartulisalatit saab lihtsasti replikeerida. Ja inglise-eesti-liibüa mixi tegin ahjupannil ka: kartul, mees glazeeritud (? glazed?) porgandid ja paprika värvi lisamiseks, maguskartul, pastinaak (inglaste lemmik) ja kana sibula ja vürtsikastmega. Klaas Bailey'st et kapsast igav keeta poleks ja klaas Cabernet'd söögi kõrvale.
Sain ka tädi ja vanaemaga Skype'i vahetusel häid jõule soovida ja teiste pidupäeva piiluda enne kui lauda istusin. Seegi aasta ei olnud mul igav söögilaua seltskond. Eesti, Venemaa ja India oli selle aasta rahvusmiks. Tatiana tuli ikka üles löödult kleidiga ja kahe pudeli veiniga: punane ja valge ja siis ütles, et on tegelikult tuju Amarettot üldse limpsida. Kiitis mu 'olivie salatit' (venelastel ka ikka kartulisalat) ja verivorste, mis talle uudsed olid ja oli väga õnnelik musta leiva üle. New Russian phrase of the day: 'ja perejela'. India manager tõi veel ühe pudeli punast veini (mul hakkab vaikselt baarikapp tekkima) ja avaldas natuke umbeusku mu toidu üle, aga sõi ja kiitis.
Söögi peale mõeldes, alles välismaal hakkad hindama kodust kokakunsti ja tundub loogiline, kuidas emad-vanaemad kunagi tütreid 'välja koolitasid', et need ikka traditsioonilisi sööke kõike mehele minnes kokata oskasid. Kui mina 16 aastastelt kodust Tartu kolisin, siis oli see vabaduse tunne ja kodu oli alati ju nii lähedal ja vanaema juurde minnes küpsetati ja kokati kadunud lapselapsele kõike head paremat. Taimetoitlane olles mässasin veel igast suguste risottode, köögivilja hautiste, suppide ja tofuga. 19 aastaselt Inglismaale kolides avastasin, et köögiviljad on kallid (ei ole kuskil maal sugulasi keldri ja kartuli-, porgandipõldudega) ja hakkasin vaikselt kana sööma. Kaks kanarinda kaks naela Tescos! Pikapeale igasuguste eri rahvustega koos elades hakkasin julgemalt katsetama toiduga, aga nüüd mingi hetk tuleb igatsus osata seda traditsioonilist Eesti toitu ka ise teha. Võin ju Internetist otsida ja koka foorumeid lugeda, aga see pole see kui vanaema pliidi taga oma tarkusi ja teadmisi edasi annab. Järgmise koduskäik tuleb seega kulinaarsem kui tavaliselt. Ostan ilusa kõvakaanelise märkmiku ja lähen luurele. Vanaema Mare porgandipirukad, praekapsas ja marineeritud kurgid! Ema Napoleoni kook, kärutädi puder, karaskid ja borsi supp. Isa suitsukala ja vanaema Liisi kringli saladus ja ahjukaalikad. Tädi Marise purgisalat ja tädi Pille kräsupea kook! Pluss veel miljon ja üks kokandussaladust!
Well finishing for now, just to wish you all a Merry Christmas and a wonderful New Year full of miracles! And I hope I am not too boring to read.


No comments:
Post a Comment