Eesti filmikunst

Sattusin täna Ungari kultuurikeskusesse meie uue kultuurinõunik Kristel Oitmaa poolt korraldatud filmiõhtule. Kuna seoses Cambridge'i filmifestivaliga viibis Londonis Eesti esindaja filmikompaniist Osakond, siis nägime ka meie kahte lühifilmi kommentaaridega.

Esimesena pandi käima 'Salme saladus', mis portreeris Saaremaal asuvat Salme küla, kus idüllis elasid kohalikud külaelanikud kinni vanades traditsioonides ja kividel kujundeid ja mustreid nähes ja vastuoluline perekond Sõnajalad, kes auto asemel kopteriga ringu vurasid ja tuulegeneraatoreid disainisid.Olen küll sellest  perest kuulnud, aga mitte kunagi neid jälginud või huvitatatud olnud. Filmile läksin ka vaid eesti melu ja lubatud heeringavõileibade pärast. Oleg ja Andres tundusid sellised asjalikud pragmaatilised mehed, kes muudkui leiutaks ja askeldaks, aga need kaksikud tibinad jätsid küll mulje nagu nad mõnelt teiselt planeedilt. Kõndisid nad ühte sammu, kädistasid, üleliialdasid miimikaga, hoidsid käest kinni jne. Publik ei suutnud jumala vallatult naeru pidada ka nende palve peale.

Teine film ei olnud nii tõsine ja tõi meie ette vanaproua, kes haigustest räsitud oma päevad voodis veetis telerit vaadates ja komme nosides. Ootamatu koputus uksel aga muutis kõike..'Aeg ei Peatu' oli küll lühike, aga nagu inglise keeles öelda, very catchy!

P.S Värske leivapätsi ostsin ka usinatelt eesti kokkajatelt! Yummy!