Jõudsin oma pikalt retkelt koju kell üheksa. Ja ei saanud ust lahti!!!!!!! proovisin mustmiljon korda. istusin trepi peal ja proovisin uuesti. Saatsin sõnumi, et kui kell 10 töö lõpetad saad ruttu tulla, ma ei saa ust lahti (P.S Asi pole minus, vaid see uks käibki mingi imeviguriga). Käisin naabrimutid läbi. Ei saanud nemad ka hakkama. Istusin ja ootasin siis. Minu tore majutaja arvas vist, et olin usksest sisse saanud, sest varsti tuli sõnum, et paar sõpra kutsusid välja, et kas tahan ka tulla. Et ise tean, aga ega ta kaua pole. Aii, ma sain vihaseks. Mina istun siin poolteist tundi ja tema ütleb, et 'i won't be long' Saatsin siis vastu, et mul pole midagi peale panna, õues külm ja ei taha toidukotti ukse taha jätte. (Jaaa, ma mõtlesin, et teen süüa talle tänutäheks!) "Aa, sa pole ikka sisse saanud," tuli POOL tundi hiljem sõnum. "Proovi ikka veel. Kas sa tahad, et ma sõbra sünnipäeva peolt ära tuleks". Pane tähele, enne oli lihtsalt casual, paar sõpra kutsusid peale tööd dringile, aga nüüd oli juba hea sõbra sünnipäev! Njah, mis ma ikka pimedas trepi peal istun, teen siis naabritele muusikat. Hea 0min lõgistasin kuni võti liikuma hakkas. Kui võti peos soe juba oli, siis m ingi ime läbi uks raksatas ja läkski lahti! Ja ma olen ikka pahane!! ja kõigele tipuks avastasin, et köögis on gaasipliit!! Ja kui ma sooja vett potti lasin siis boileritaolises asjas tekkis pisike leek (mille ma ära puhusin) ja rohkem ei julgenud ma köögis midagi puudutada.
jefngvenaenljtngijtrgjrtköjgwöoerijäpejäjwep!!!!!
Pluss. Avastasin, et jätsin maha ühe väga olulise asja: fotoka aku laadija!!
Täna hommikul võtsin trammi linna. Ootasin (päev otsa ainult ootangi siin, et asjad juhtuma hakkaks!) pool tundi bussipeatuses väikest minibussi, mis mind koonduslaagri viiks.Sissepääs oli tasuta, aga bussipilet oli 10 zlotti. Küsisin siis lõpuks kioskimüüjalt (oma väga roostes vene keele oskusi saan pidevalt proovile panna vanemate inimestega rääkides), see juhatas mind üle tee peatusesse. Kus vastavalt ajakavale oli mul pooltesit tundi bussini. Käisin siis ringi, leidsin turu, kaks kaltsukat ja mingi imeliku kaubamaja ja läksin tagasi. Tuligi suur buss ette. Kaks tundi sõitis 67km vahemaad! Mehiklane ütles mulle 40min ja ma olin siis pool teed paanikas, et mööda sõitsin. Käisin naaberpinkides olevatele poistele närvidele: "kas juba oleme kohal, aga nüüd, kaua veel?" Viimane peatus oli. Kuna enams näitust oli piltide-saksakeelsete kirjade kujul siis algul nii sügavat tunnet ei tulnudki. Aga kõige jubedam oli minu meelest üks suur rull takust kangast, mis oli juudi naiste juustest kokku pandud. Sellised esemed, nagu need juuksed kõik suures hunnikus või hunnik tühju gaasikarpe.
Tegelikult ma ootasin vist rohkem eksursiooni gaasikambritesse, aga need hävitati enamus, kas sakslaste endi poolt taganemisel või üks juutide poolt, kui sõda lõppes. (PARANDUS, Migulel just ütles, et seal on reaalselt olemas need dušid ja ahjud ja good for me, et ma neid ei näinud) Aga sügava mulje jättis siiski. Palju oli pilte alanälginutest ja üldse. Ma ei oskagi midagi selle kohta kirjutada. Võin paari päeva pärast rääkida, kui kedagi huvitab. Homme arvatavasti proovin oma tühja akuga mõne linnapildi ka saada ja juudilinna piiluda.Üldiselt vanalinn on supperilus. Aga siiski teisel kohal minu linnade nimistus. Dresdeni vastu ei saa. Tänavapilt on üldiselt suht räämas, uusi hooneid väga pole, pirukamüüjad seisavad foori ääres kõrvuti riideid müüvate mutikestega..Üks suur ja ilus hoone siiski on :D Galeria Krakowska. Suur kaubamaja, rongijaama kõrval. Suurem kui Viru keskus või Tasku! Ja täitsa kade võib-olla poolakate peale, neil on seal väga esinduslik poodide valik, paljud nimed olid mulle tuttavad Inglismaalt, Pr-maalt või Hspast, mida Eestis pole. Samuti täiesti tundmatud nimed. Hinnad olid muidu suht samad, kui Eestis. Hooaja allahindlused käisid, Berchkas oli näiteks kõik põrand riideid täis :P
No comments:
Post a Comment