Krakowis, safe and sound.

uskuamtu aga tõsi, jõudsin täna hommik kell seitse jooksma. Kes mind rohkem teavad, teavad ka, et mind on nii hommikul vara peaaegult võimatu üles saada. Ettenähtud viie miili asemel tegin aga hoopis kaks miili kiiret jooksu, kuna jalad olid kanged hommikul ja ei tahtnud nii pikalt teha. Sain takso lennujaama. Korrigeerisin kotte ja pääsesin ilma pagasitrahvita. Lennukis istusid mu kõrvalle kaks inglise naist. Taga oli ka rida inglasi. Kui pagasikäru tuli, võttis kutt mu taga Carlsbergi. Ja mina mõtlesin, et kes need inimesed küll on, kes lennukis joovad. Ja siis võtsid tema pinginaabrid: vanem härra-proua kumbki gini toonikuga! Okei! Kõigele lõpuks võtsid siis minu kaks pinginaabrit, itsitavat vanemad naised shampust. Pudeli. Suure pudeli. Ja küsisid minult siis imelikult, kas ma juua ei tahagi. Ma ütlesin, et ei alusta tavaliselt nii varakult. Kuigi mõtlesin samas, et oleks küll kunagi vahva puhkusele algust panna juba lennukis shampanja korgi pauguga. Mõtle Kadri, kui me näiteks Kanaaridele kuangi suvitama sõidame, siis võtaks küll lennukis ühe pudeli, onju ;D

Kihistavad naised õppisid n-ö avatud ülikoolis või oli see mingi kolledz ja tegid koos õppejõuga 'õppereisi', kuna euro langev väärtus tegi Poolast ju nii odava riigi. Küsisid siis lõpuks, kust mina pärit olen. Kuulnud Eestist tuli minu taga istuva kuti suust imelik hüüatus esile ja kotist tuli välja sinine 'Eesti Pass'. Ootasin siis natuke aega tummalt mõnda eestikeelset lauset, aga lõpuks küsisin siis esimese küsimuse, mis pähe tuli: "Päriselt ka või" ( jube tibilik kõlab tean jah :D) Poiss ütles siis: Actually my mother is Estonian and father Russian and we spoke Russian at home. But I do know some Estonian sentences, Tere" Mina (pettunult): tere, tere. Sähh sulle seh! Aga lõbus seltskond oli ja täitsa igav polnud.

Krakowis tulin rongiga linna. Komberdasin oma 30kilo mööda munakivisillutist, hirmutasin inimesi, kuna julgesin inglise keeles teed küsida ja jõudsin lõpuks õigesse trammipeatusesse, kus ma Migueliga kokku pidin saama. Kuna gentlemen aitas mul kotte tassida, unustas ta loomulikuly oma kompsud trammi. Lehvitasime hüvasti töökaaslaselt laentaud madratsile, 'minu voodile'. Sõime kohvikus pirooskeid ja mingit tomatiklimbhi suppi. Ettekandja küsis, et kas lihaga. EI. Aga peale raputada. Ei. Et siis üldse mitte liha? Ei. taimetoitlane on vä? Jah. Miguel, kuigi neli kuud elanud siin, suudab juba suhtlustasandil täitsa ilusti poola keeles hakkama saada. Mind vaadatakse jätkuvalt imelikult, kui ma inglise keeles rääkima hakkan. Viisime kotid korteri ja tagasi linna. Kuna minu majutaja pidi minema keele tunde andma sain üksinda öises Krakowis seigelda. Sain ilusti ilma kaardilugejata hakkama. Ma lihtsalt ei kasutanud kaarti. Aga noh, 24h avatud supermarketit ma ka ei leidnud, et madratsit osta. Kaardil olevat see peal olnud. Tagasi juhtusime sama trammi peale ja here I am. Lähipäevil plaanis juudilinn ja kindlus üle vaadata ja vb minna ka Auscwietzi ja soolakaevandust vaatama. Laupäeva hommikul arvatavasti istun rongi peale ja põrutan kuskile Põhja Poola. Suwalki, Augustoff v Bialystok, kust bussiga Tartu. Poola rongide kiirust arvestades sõidan terve laupäev ühest otsast teise ja pühapäev kuulub Läti ja Leedu läbimiseks.

Kuna ma ei oska kaameraga pimedas pilti teha, tuleb valgemaid aegu ootama jääda ;D