Copenhagen

Märts möödus nii ruttu ilma suuremate seiklusteta: stressirikas 3-finish tööl, koju ja klaas veini Biancaga, magan hommikul üheni ja jälle tööle.

Kuu lõpus jõudis lõpuks kätte
kauaoodatud puhkusenädal. Plaanisin lõõgastavat ja rahulikku puhkust, aga selle asemel oli vahepeal tunne, nagu olime hamstrid rattas. Pühapäeval kui Michelle Londoni tuli olin mina veel tööl ja nii rändaski vaeseke mööda tervet linna ringi oma kohvriga ja kui ära väsis tuli istus minu restorani maha ja ootas kui mul kassa loetud said. Minu organiseeritusetuses jätsin ma pileti printimise muidugi viimasele minutile ja öösel ühe ajal avastada, et pinteril on tint otsas ei ole väga tore. Ööbuss minu poole, käisime mõlemad dusi alla, tegime võileibu süüa ja avastasime, et õigeks ajaks lennujaama jõudmiseks  peame kohe minema hakkama. Buss ja rong hiljem olime kaks tundi varem lennujaamas. Ilma magamata, reisielevuses jõime veel kangeid kohvisid, sõime šokolaadi ja olime veel rohkem elevil. Kohale jõudes avastasime, et on jah ilm paar kraadi külmem ja meie hostel on raudteejaama vastas, mis tähendas, et jäi ära eelmise aasta Amsterdami 'kus meie hostel on' seiklus. Tuba ei olnud veel valmis, niiet võisime une ära unustada. Ilma kaardita hakkasime siis linna sammuma, suunas, mis tundus 'huvitavam'. Nii mina reisil käingi, jalutan, kuhu näen huvitavamat hoonet või tänavat. Otsisime mõnda pisikest hubast kohvikut hommikusöögiks ja peale pikka karget jalutuskäiku istusime siis lõpuks maha ühes sellises kohvikus ja tellisime võileibu ja rohkem kohvi! Praktiline Michelle otsis siis lõpuks kaardi välja ja avastas, et olime hoopis vastupidises suunas jalutanud vanalinnast. Jalutasime siis tagasi, nägime kuulsat Tivolit, mis kahjuks talveks kinni ja otsisime üles kondiitripoekese, mida mulle Taani paarike Londonis paar päeva tagasi soovitanud oli. Veel soovitasid nad mulle teatud kooki, mis selle kondiitri kuulsaim ja kohviku bestseller. Kook kahjuks oli hunnik kreemi ja ma ei ole just kõige suurem kreemisõber. Päev otsa oli läila maitse suus ja ma ei söönud pooltki koogist ära!


Tagasi hosteli jõudes olime suhkrust ja kohvist nii elevil, et uni ei tahtnud kuidagi tulla. Sundisime end siiski kaheks tunniks magama. Üles ärgates jalutasime tagasi vanalinna ja leidsime ühe väljaku juures sellise turistilõksu nagu neid Tallinna vanalinnaski on. Kopenhaagenis asub maailma top kolmes olev Michelini restorant (mis kahjuks küll jubekallis ja suure ootenimekirjaga) ja linn/riik on üldse tuntud kulinaaria valdkonnas.  Mina võtsin suure poti karpe ja Michelle pardirinna. Pudel Riojat, juustuvalik magustoiduks. Puhkus on alanud! Olime küll veel väsinud, aga nii hea oli istuda klaasi punase veiniga, hea sõbrannaga ja tunda, et meil on aega ja ei pea kuskile kiirustama. Tagasi hosteli jõudes avasime lennujaamast otstetud Hendricksi ja nüsisime plastiknoaga kurgiviilegi sisse joogisse. Järgmine päev rentisime jalgrattad, kuna Taani on väga jalgrattasõbralik. Esimene tee olime valel pool teel, esimene valgusfoor võttis Michelle ratta käekõrvale 'Anni, lähme üle tee siin'. Üle tee jõudes muidugi avastasime, et jalgrattatee on ju teisel pool ja kõndisime pika jupi üle mitme teise valgusfoori, et tagasi õigele teele saada! Ostsime poest lõunaks salatikarbid ja mina ostsin veel maasikaid, et piknikutunnet saada. Järgmise valgusefoori juures sättisin mina mantlikraed ja unustasin ratast hoida ja muidugi kukkusid mu maasikad rattakorvist välja üle terve tee! My luck!

  Lõunapaus peetud läksime kindlust üle vaatama, kunagine kuningapere suvepalee! Very grandiose!  Tagasiteel tegime pilti ka väikse merineitsi kujust ja suutsime vihmas ära eksida. Avastasime kihvti kohviku, kus sõime rummipalle ja kaneelisaiu ja jõime Bailey's kohvi. Väga eksentriline kunst oli seal, mis kõik müüa oli.
Vihma käes ära eksides, näpud ja varbad külmast kanged oli meil ikka aega pidurdada kui nägime ilusaid hooneid. Unustades  korduvalt jalgratturite signaali käsi üles tõsta pidurdades. Päris mitu vihast kella saime! Tagasi hosteli jõudes näkitsesime laua taha ja pidasime plaani. Tahtsime õhtul välja minna, aga linn tundus vaikne olevat. Leidsime flaieri, et õhtul 'pubcrawl' ja seadsime siis sammud linna poole läbi vihma. Kohale jõudes avastasime, et oleme ainukesed pidulised!Vana flaier?

Selle asemel jalutasime siis niisama natuke ringi.Proovisime safroni džinni ja tellisime õllekeldris 'tapas' taldriku ja saime ootamatu kulinaariaelamuse sealõua, suitsetatud vorstikeste, eri juustude, leiva ja maitsevõietega! Njämm! Viimane päev kaardiga varustatud avastasime kui lähedal me tegelikult olime eelmine päev olnud, kui enda arust täielikult eksinud olime. Käisime ümmarguses tornis vaadet imetlemas, lõunat söömas, veel mõni palee, suveniiripoed ja postkontor ja hakkaski meie Taani reis otsakorrale jõudma! 

Viimane õhtu istusime hostelis üleval ja selline tunne, et üldse ei tahtnud koju minna. Läksime isegi nii kaugele, et vaatasime võimalike sihtkohti, kuhu Kopenhaagenist lennata/rong võtta. Jäi seekord siiski mõtteks. Paar tundi jälle magada ja olime tagasi lennujaamas ja valmis Londoni naasma.