Liverpool Trip

Kopenhaagenist tagasi jõudes, ilma uneta, loomulikult, tegime hiigelsuure kausitäie salatit (avastasime vannitoakaalult, kui palju me juurde võtnud olime!) ja istusime niisama põrandal lakkides küüsi ja plaanides järgmisi reise. Bliss! Michelle veenis mind, et on hea mõte kinni panna südaöine buss Liverpooli. Läksime kesklinna ja mingil põhjusel oli mul kinnisidee, et vaja uusi sukkpükse osta. Primargist riideid enam ei osta, aga sukkpüksid on seal odavad ja vastupidavad. Tipptunnil turiste täis Oxford street Primargis sukkpükse osta on muidugi kõige parem aeg ja koht! Jätsime oma kohvrid minu töö juurde ja läksime siis salsat tantsima. Peohoog sees ja mõned mojitod hinge all avastasime, et südaöö on peaaegult käes ja bussijaam linna teises otsas. Panime siis jooksu, sõna mõttes sprintisime niiet hing jäi kinni. Saime kotid kätte, hüppasime metroole ja jõudsime täpselt bussile. Viis tundi läbi öö jääkülmas bussis ilma soenduseta kirusin Michelle'i, et kuidas ta mind nõusse rääkis. Viis hommikul kohale jõudes võtsime takso ja hüppasime kohe voodi. Hommikul (lõunal) äratas Michelle'i tädi meid üles, et söök on laual. Laud kaetud, taldrikud ees, morsiklaasid täis valatud, täis teenus! Esimene õhtu läksime välja ta töökaaslastega õhtusöögile (sama restoran kusjuures, kuhu me peale mu ülikooli lõpetamist läksime mom&gran) ja siis kluppi. Nostalgiline oli tagasi olla. Liverpool on mulle nagu Inglismaa kodu. Teine päev aitasin Michelle'il asju pakkida ja kolida ja õhtul läksime Hispaania restorani. Alustuseks võtsime Sangria Cava, mis nagu Sangria aga juurde lisatud hispaania mulliveini Cava'd. Yummy! Esimese hampsuga aga suutsin endal hamba ära hammustada! Suure näljaga, suu täis nagu hampster ei taibanud, et oliividel kivid sees ja üks jäi just nii õnnetult hamba alla. Valus ei olnud, aga selline ebamugav tunne, et midagi on suus puudu! Ja peaaegult terve hamba suutsin ära murda! Väike kild vaid alles, mis liikus nagu paju tuules! Uskumatu! Peale ebaõnnestunut restoraniskäiku liikusime edasi baaride poole. Mis juhtub aga esimeses baaris..telefon varastatakse kotist ära! Nutta tahtsin! Kõik lohutasid ja ostsid tekiilat mulle, et tuju paremaks teha!

Järgmine päev käisin veel baarist läbi, uurisin kasutatud telefone ja otsustasin lõpuks siiski uus telefon võtta oma lepingul, mis tähendab, et mu kahe aastane leping algas jälle nullist ja ei tule vist Inglismaalt lahkumiseplaanist enne kahte aastat midagi välja! Mind lohutada proovides pakkus Michelle välja igasuguseid huvitavaid tegevusi ja lõpuks läksime ronima! Kõrgusekartust väga ei olnud, aga lõpuks kui käes ära väsima hakkasid, siis väike värin käis läbi küll. Adrenaliin aga super!

Tagasi Londoni jõudes sain kodu lähedal hambaarsti aja ja killu välja tõmmata. Juur on veel alles ja eks ma suvel Eestisse tulles konsulteerin koduste hambaarstidega, mis see parim lahendus on.

Enne bussi peale minekut istusime maha mehiseks hommikusöögiks Liibanoni stiilis! Minu roheline smuuti oli supertoitev ja maitsev (mandlid, datlid, avokaado ja kes teab, mis veel). Veel pomegranaadi tee, falafel, halloumi, praetud muna, tomatid, oliivid ja mingid dipikastmed.