International.

Meie korter on praegu nagu pagulaslaager. Ninat külastavad Jaapanist tema ema Yoko ja noorem õde, kes kõik kolmekesi samas toas on. Aoifale tuli Sveitsist külla poiss oma õega. Kuna õde ei leidnud mujale majutust magavad nad kõik kolmekesi elutoas. Mina leidsin endale sellisel huvitaval ajal toanaabri, uus meremaa tüdruku, kes kohe sisse kolida tahtis! Õnneks me kõik eri aegade ja graafikutega ja suurt wc järjekorda pole veel tekkinud! Eile läksime oma naabruskonda avastama Biancaga ja tähistama tema sisse kolimist. Leidsime kihvti pubi ja avastasime õhtu jooksul aina rohkem, kui sarnased me oleme, alates sama toidu (sinihallitusjuustu ja ruukolaga burger) ja joogivalikust kuni meie mõlema tööajalooni Marriottis. Tema töötab Londonis head baristana ühes tunnustatd kohvikus. Barista on siis kohviekspert, kes treenib ja ülevaatab personali, tellib kohviubasid, korraldab koolitusi jne. Huvitav fakt veel mu uue toakaaslase kohta: tal on kodus 16 siga! Elas partneriga maal ja püüdis ükskord ühe metssea põrsa kinni, kes kasvas 300 kiloseks, neiule tulid kavalerid külla ja nii see algas! Plaanisime koos nii Londonit avastada, kui väikseid Euroopa reise teha.

Paar päeva enne Bianca sisse kolimist käisin couchsurferite iga nädalasel kokkutulekul linnas. Ma hakkan vaikselt ära harjuma üksinda võõrasse seltskonda sisse astumisega! Väga seinast seina seltskona ja palju huvitavaid karaktereid. Mõni eredam: Iisraelist pärit tüdruk, kes nägi välja nagu pontsakas Anne Veski nimega Tanya. (Tuli välja pärast, et olid ka Ukraina vanavanemad ja vene keel oli tal emakeel). Musta kampsuniga, kus suured punased roosid, hüppas ta ühest seltskonnast teise juurde ja muudkui sädistas. Pärast vaatasin ta profiili couchsurfingus ja tuli välja et Tel Avivi kõige populaarsem liige üle 150 soovitusega! Pubi oli odav, siis tellisime ühe ameerika tüdruku ja palestiina poisiga ka süüa. Nad olid koos Londonis ülikoolis käinud ja nüüd tegi ameeriklane Iirimaal magistrit ja oli jõuludeks külla tulnud. Seltskond hakkas juba ära vajuma ja pubi sulgema, aga siis põrkasin kokku soome poistega. Nii veider oli soome keelt kuulata üle nii pika aja, kuuled kaugelt nagu eesti keel, aga mitte päris! Ville, Lauri ja Toni olid just sõjaväe lõpetanud ja tulnud Londoni pidutsema, võtsid koos viina ja laulsid rivilaule! Järgmises pubis läks Tanya ja soomlaste vahel vaidluseks. Tanya, kes oli kaks aastat kohustuslikus Iisraeli sõjaväes käinud ja näinud, kus paljud sõbrad tema silme ees surid ei võtnud poiste jutte ja maskeeringu pilte õlletops käes väga tõsiselt. Teises pubis jagunes rahvas ka kaheks, ühel pool laua otsas oli vaikne nurk: sakslane, inglased, belgiast keegi. Teisel pool käis vali vaidlus ja jutt soomlaste ja Tanya vahel. Siis avastasime veel, et üks soome poiss õppis ülikoolis vene filoloogiat ja siis hakkasid kõik keeled segunema. See pubi ka kinni hakkasime järgmist kohta otsima, tee peal ühinesid veel Soti üliõpilased, kes tahtsid meiega klubisse minna vist aru saamata, et me kõik üksteisele võõrad maailmarändurid ja keegi meist Londonit väga ei tea. Kuskil me siiski leidsime klubi ja pidasime kolmeni vastugi!

Ah ja 25ndat sünnipäeva võtan see aasta vastu Belgradis, Serbias!