Viimastel päevadel, nädalal on nii palju juhtunud. Vanaisa on haiglas ja tervis on kõvasti halvenenud. Samal päeval saatsid mõlemad ülikooli sõbrannad mulle suured õnnesõnumid. Denise, blond norra tüdruk, kes peale ülikooli magistri otsa tegi ja oma poisiga nii kuus või seitse aastat koos olnud sai New Yorgis oma sünnipäeval keerlevas tornrestoranis abielu ettepaneku. Me kõik teadsime, et nad ükspäev abielluvad ja nad koos elanud juba nii kaua, aga zesti romantilisus oli siiski üllatav ja ootamatu.
Caroline, saksa/prantsuse tsikk, kes peale ülikooli uus meremaale maad avastama läks oli mulle juba varem teatanud oma kihlusest ameeriklasest kallimaga. (Pulmad Las Vegases ja tulevane elukoht: Florida!). Aga samal päeval kõikide nende uudistega teatas temagi, et ta viisa on heaks kiidetud ja reserveerigu ma augusti lõpus need ja need kuupäevad.
Kõik need uudised panid mind järele mõtlema, mis ma teen ja kus ma olen. Kes on jõudnud teha magistri, kes maailmas ringi rändanud leidnud mõlemad oma eluarmastuse...ja mina elan siin kuskil vaikses külas, kus ma kedagi ikka ei tunne/tea ja tööl, mis mulle enam väljakutseid ei paku. Mille nimel ma praegu rügan, mu pere ja sõbrad on kõik Eestis (või siis ümber maailma laiali) ja ma ei ole tegelikult ju õnnelik ja olen kaotanud sihi. Tean, et aitab mulle restoranidest..võib olla baaris või ööklubis veel töötaks managerina, aga üldiselt tahaks nüüd ikka juba müügi ja turunduse rajale siirduda. Ja kaua ma ootan kuni Londonis mõnes Marriottis müügitöö esile kerkiks..äkki peaks sihid mujale seadma? Vahel huvi pärast uurin cvkeskusest eesti pakkumisi, aga tõmbaks mind ainult tallinn ja valitud hotellid ja siiski mitte veel.Äkki mujal euroopas või aasia või lähis ida? Suvel on hotellides alati 'labor turnover' väga kõrge..paljud vahetavad töökohti. Eelmine aasta samal ajal puhkasin Eestis ja ei jõudnud ära oodata uut algust siin. Aasta pidasin vastu. Aeg stardiplatformilt edasi liikuda ja kuskile pea ees vette sukelduda?
No comments:
Post a Comment