Külalisesineja:
Anni käskis nüüd tulistama hakata. aga tulistavad hoopis jalad, st tulitavad.
ja tahaks hoopis kuldketti harutada . - seline meditatiivne tunne tuli.
Alustasime hommikul soojas basseinis ja saunas ja hommikusöögiga hotellis, olen nüüd aplesinimahlast küllastunud.
siis enameimäletagi - oli vist Briti muuseum. ei saanud väga põhjalikult, aga sai ülevaate.
Siis turg (Camden tratatataa) - sigri-migri-siis taimetoidukohvik, mis oli täitsa tore ja hea.
siis Notting Hill kus mullijook ja antikvariaat, kus olime üle tunni aja ja kust mitmed head raamatud ostmata jäid nagu nukkude tegemise ja riiete õpetus, Victoriaaegsedaiad, elamine üksikuna ja kommuunis jne, - ei tulnud ostmise tunnet.
Siis mõtlesime, et võiks istuda ja kinos aga jäime hiljaks 5 min seansile Love is all you need - teised pealkirjad ei sobinud (näit - Iron man 3 jne)
Siis tuiasime suures shopingukeskuses peamiselt rinnahoidjapoodides, kuni oli paras aeg eelviimase bussi peale jõuda - plaan oli täna varem tagasi jõuda, sest eile jõudsime viimasega.
aga nägime see-eest luigemaja ja sai nautida lillepeenraid pimedas pargis.
Aga ega suurt varem ei jõudnud ka, nüüd tehakses süüa - midagi artišokist.
Hommikul palusime korterinaaber ungarlasel midagi ungari keeles laulda või mõnda ungari tantsu tantsida, aga ta ütles end tagasihoidliku olevat. kuid lootus ei ole kadunud - võib-olla ta siiski võtab end kokku ja esitab midagi.
Victoria jaama kella alla aitas mind poiss lennukist - mehhaanikainsener, kellelt jäi kahjuks nimi küsimata , aga ma vist järjekordselt ehmatasin teda tänu puhul kallistusega, nii et ta kadus kohe ja nime ei saanudki küsida! Aga olin talle küll väga tänulik, kuulasin isegi huviga lennukiturbiinide ehitust tema konspektist.
Ambivalentsus saadab mind siingi - kohati igatsen koju rahu ja vaikuse keskele, kohati jääkski siia ja ei lähekski koju.
No comments:
Post a Comment