Uncle Vanya& Briti teatrikultuur

Algkooli ajast mäletan, kuidas teatris käik oli kaua oodatud pidulik sündmus. Piletiraha toodi kuu aega varem kooli, hoolikalt valiti pidulikumaid riideid, parklas bussi ootamine, bussis talvesaabaste vahetamine pidukingade vastu ja siis kahekaupa ilma jopedeta kilgates Vanemuisesse jooksmine.

Ka hiljem perega käies panime ikka pidulikumad riided selga, vahel proovisime puhvetis kooki ja kohvi kui jõudsime järjekorras seista, olime pühalikult etenduse ajal tasa ja nautisime iga hetke. Ok maybe somebody fell asleep too, but this is not the point here.

Tänast teatris käiku ette valmistades panin siis ka ilusti valge siidipluusi ja seeliku selga, meik ja juuksed ja kingad ja punane huulepulk paneb i-le alati täpi peale. Kohale jõudes pettusin aga natukene. Vaudeville teater nägi eemalt ja ukselt küll uhke välja, aga oli seest ära kulunud, suur puidust baarinurk meenutas rohkem inglise pubi kui stiilset teatrit. Vähese publiku tõttu sain rõdult alla saali üle kolida, kuid midagi paremaks see ei muutnud. Etenduseks oli Tsehhovi 'Onu Vanja', mida ma lugenud-näinud pole varem. Huvitav ja omapärane tükk..but is it just me or you can't really translate a Russian play into English? Kuidas nad nimesid hääldavad, üle pingutavad tagatausta ja viina mainimisega ja Vanjat ei kujutaks ma küll Soti aktsendiga ette! Peab raamatut lugema ise!

Publik oli ka suur erinevus Eestiga võrreldes..retuusid, teksased, virn allahindluste kirjadega shoppingu kotte. Alkohol plastiktopsidest, mis siis hiljem põrandale rändasid (mis juhtus kohvi konjaki ja aleksandri koogiga?), vahepausi ajal sai osta popcorni ja jäätist. Ja naersid kõva häälega ja kõkutasid ja kommenteerisid omavahel kõike, nii naljakaid stseene, vene nimesid ('Ilya Ilych haha') kui mitte nii naljakaid stseene. Lase teistel süveneda! Enamasti keskealised, vanemad inimesed, mõni noor intelligent (prille kandsid ja ekstsentriliselt olid riides). Üks teatriklass vist oli ka, tegi terve etenduse märkmikusse märkmeid..


Lõunast saati söömata ja teatris kummikomme vaid nosides olin koju jõudes näljast nõrkemas. Külmkapp tühi pidi improviseerima. Nii ma siis istungi nii peenelt heeringa võileiva ja martini klassiga elutoas ja kritiseerin, kuidas inglaste teatrikombed ei saa meie peente eestlase vastu!