Inglismaal hakkas reedel just lund sadama hommikul vara ja kõik hirmutasid mind, et ei lähe sa kuskile soojale maale peitu. Halvaks endeks olid ka hilinevad ja tühistatud rongid. Lõpuks siiski jõudsin kohale ja õnneks ei olnud lend tühistatud ja isegi hiljaks ei jäänud.Kõige selle ootamise ja läbi lume mitte adekvaatsete riietega (yes I am ready for holiday) sumpamine andsid mulle aga haigusepisiku isegi enne kui Hispaaniasse jõudsin. Girona lennujaama jõudes udune ja hall taevas paljutõotav ka ei tundunud. Lõpuks õigesse linna jõudnud seiklesin metrooga hosteli juurde. Inglismaal metrooga harjunud oli siin metrookaart käes seiklemine käkitegu. Punane pilkuv tuluke, mis peatusi teatas muutis asjad veelgi lihtsamaks. Peatusin hosteliketis, mida Roomas kohatud sõbrad soovitasid. Odav, agapuhas ja moderne.
Väga tüüpiliselt iseendale polnud mul õrna aimugi, mis Barcelonas üldse vaatamisväärset..nothing that a quick Wikipedia search cant solve! Ennast sisse seadnud läksin lähedalolevat Sagrada Familiat üle vaatama. Gaudi meistriteose nimel võib ju ilma vihmavarjuta järjekorras seista küll!
Random conversation with a mexican guy from my hostel.
Him: You're welcome to come visit me in Mexico any time..I'll show you around and we can go see some football!
Me: ok
Him: Do you like football?
Me: not really
Him: Maybe just a few then
Me: maybe
Him: Because I am footballer you see
Me: mm..ok...you any good?
Him: Of course I am good, I play for a league..you must come see me play!
Anyway. Was a fun night. Üksinda võõraste grupiga minnes on aga alati probleem, et pead grupi ligi hoidma, kuna sa ei ole oma kodulinnas sõbrannaga väljas ja ei tea, kus ja kuidas koju saad. Kluppi sisse minnes lagunes meie grupp silmapilkselt kümnes sihis laiali. Leidsin siis kaks inglise tüdrukut kellega tantsida, aga need leidsid endale varsti austraalia poisid niiet läksin edasi otsima tuttavaid nägusid. Mingi hetk olime suures grupis ja siis lagunes kõik jälle laiali. Siis klammerdus nooruke Kansase poiss minu külge kuna kinnitasin enesekindlalt, et olen osav metroo kaardilugeja ja küll me kuidagi kodutee ikka leiame.
Järgmine päev suutsin Rioja (ma ei saa ikka üle ega ümber kui odav hea kvaliteet vein oli) pohmakaga ja kella kuuese magamamineku kiuste ikkagi enne lõunat üles ärgata. Jalutasin kesklinna sadama äärde,Gooti linnaosa ja vanalinn..kitsad tänavad, moosekandid, lõputud tapas restoranid ja väiksed välikohvikud.Õhtul limpsisin niisama filmi vaadates veini ja nautisin multikultuurset seltskonda.
Esmaspäeval läksin 'tasuta' linnatuurile. Budapestis proovitud avastasin kui super sellised tuurid on. Uus meremaa poiss rääkis meile linna hullumeelsest ajaloost, poliitikast, kultuurist ja kunstist ja iga sammuga tundsin, kui kuidas mulle see linn aina rohkem meeldis. Picasso, Dali, Gaudi, inspiratsiooni otsingul Hemingway and Orwell..what's here not to like! Ja see ei ole mitte ainult see kultuurile kunstiline taust, ka inimesed on palju sõbralikumad ja avatumad..tulevad sulle küsimata juhiseid andma kui näevad kaardiga. Lõputud tänavakohvikud, et sõpradega peatuda kohviks, fiesta kuueni hommikul, peod pargipingil, kanep on siin legaalne teate (not the reason I love Barcelona so much). Peale tuuri käisime Costa Rica tüdruku, Brasillia poisi ja ameeriklastega 'Champagneria's..1 euro glaas Cava'd! Baarmen üle kolme klaasi ei serveeri enne kui süüa vahele ostad!.Õhtul käisime veel shotibaaris ja nägime ja proovisime igasuguseid hullumeelseid shote tulega ja tuleta!
Viimasel päeval käisin Güeli Parki üle vaatamas, mu lemmikpark! Sefton park you don't stand a chance!
Tundsin kui kasulik oli natukenegi hispaania keelt osata, et aru sain teejuhistest ja oskasin küsida asju. Ja leidsin uuesti motivatsiooni keeleõpinguks ja oleks peaaegult poest lasteraamatu ostnud praktiseerimiseks enne kui avastasin, et see katalaani keeles! Jah see oleks ka nii minul, kui ma Barcelonasse koliks hispaania keelt õppima katalaanide juurde! Ma vabandan, kui ma ainult jaurasin oma pidutsemisest, aga ma ei oska edasi anda või kirjutada kõike seda mida ma nägin ja kogesin ja sinna linna lähen ma ka kindlasti tagasi ja luban järgmine kord asjalikumalt ajaloost ja kutluurist ja poliitikast ka kirjutada. Pinky promise!
Üldse ei tahtnud tagasi tulla..lennujaamas tervitasid mind juba mornind näod..mehed arutasid bussis jalgpalli (tõenäoliselt arutasid nad seda ka Hispaanias, aga ma ei saanud keelest nii palju aru), tülitsev paarike teeb avalikult tseeni..Rongis nägin vanemat naisterahvast abitult ringi vaatamas ja mõtlrsin, et kui see oleks Hisaanias, siis keegi juba läheks pakuks abi. Läksingi siis. Näitasin talle ära, kus peatuses maha tulla ja siis mis värvi metroo liinile istuda. Sloveenia geoloogia professor. Võrdlesime siis kombe kohaselt riike, palkasid, haridussüsteemi ja noorte immigratsiooni välismaale. Kui see oleks minu ema olnud (täiesti kujutan teda metroos ette abitult ringi vaatamas) siis tahaksin loota, et keegi läheb ja pakub talle ka ilma küsimata abi!
No comments:
Post a Comment