Viimased päevad Liverpoolis, Eurovisioon ja Warssav.

Viimased päevad läksid nii ruttu, teisipäeval peale eksamit käisime kursaõdedega väljas Denise'i sünnipäeva tähistamas. Madrusekostüümides :D Meil endal ei tulnud küll ühtegi meremeeste laulu meelde (ma ei osanud surnukristul 15 mees, hõissa ja pudel rummi niimodi tõlkida, et seda ilusa viisiga laulda saaks), aga pealtvaatajatel selle eest meenus piisavalt laule :D
Vasakult: Denise, Kinga (Poola), me, Caroline
. Reedel tahtis Caroline good-bye õhtu teha ja siis käisime ka korra linnast läbi. Caroline võttis paar klaasi veini ülearu ja muutus väga jutukaks. Me Jamesiga (Caro korterikaaslane) siis norisime ja tegime nalja vahepeal, et peaks ikka autobiograafia kirjutama tema elust jne (Ta rääkis oma lapsepõlve lugusid ja kus tal vennad sündisid..Prantslannast ema tutvus sakslasest isaga Berliinis ja esimene laps, ema ei tahtnud saksa haiglasse minna ja sünnitas ta venna prantsuse välilaagri haiglas 80ndate alguses). Kuna Dernise oli tööl (kasiinos, pokkeri diilerina!), siis saime ka järgmine päev kokku. Eile pidin Denise'i poole kasti viima oma asajadega ja siis leppisime kokku, et teeme kollektiivse Eurovisiooni vaatamise. Zürisse kuulusid siis Denise, Caroline, Tania (hsp) ja mina. Norra laul meeldis nii mulle kui Denise'ile (nii laheda viisiga), Eesti laul meeldis ka neile, Caroline polnud ei Prantsusmaa (igav, aeglane) ega Saksamaa ("I'm so embarrased") esitlusega rahul. Viimasena kõlanud Hispaania laulu ajal nõustusime üksmeelselt, et sorry Tania, vüidust jääb vist seekord asi kaugele :D Me Caroline'iga ennustasime veel Aserbaidzaani edu ja Türki oli ka täitsa meeleolukas. Islandi laulu magasin ma maha, aga nähtud klipi põhjal ei leidnud ma küll midagi erilist :(

Julgustasime Denise'i Norra lipuga mööda tänavat jooksma, aga lipp oli liiga kõvasti seina külge kinnitatud :D Väga lõbus oli igastahes ja kahju oli lahkuda, olen viimasel ajal Denise'i ja Caroline'iga väga hästi läbi saama hakanud. Denise jääb suveks Liverpooli, elab ta ju poisiga koos, Caroline läheb Ameerikasse mingi programmi kaudu, töötab ettekandjana ja siis saab hiljem reisida.

Istun nüüd Warssavi rongijaamas ja ootan rongi. Lennujaamas pakuti vähemalt 10x taksot, et kuidas madame siis bussiga, 60 zlotti, okei teeme 50? Aga väga sõbralikud taksojuhid olid vähemlat, oskasid inglise keelt ja juhatasid mind bussipeatusesse ja ja panga automaadini. Nüüd sõidan kelle kolmese rongiga Suwalkisse ja homme hommikul hakkan koju poole seiklema :)