Kell on 2.59 ja lõpetasin just hilise baarivahetuse. Õhtu algas restorani sättimisega õhtusöögiks ja lõppes jäägerpommide ja tekiilade valamisega baaris. Restoranis oli meil täna ühe suguvõsa kokkutulek, kus vanaema (endine pedagoog) oli pedantselt kõik korraldanud ja organiseerinud, maksis majutuse ja söögi eest ja muretses nagu kanaema. Mind teadis juba eilsest ja muudkui käis küsimas ja arutamas. Jube armas vanapaar, papa tegi mul käele musi, õppis eesti keeles nägemist ütlema, kiitis, et must tuleb kellelegi kunagi väga hea naine ja rääkis, et hea abielu saladus on naist elu lõpuni austusega kohelda. Nemad käivad väljas õhtust söömas, kohvitamas ja tihti viib ta naisele ka argipäevil lilli. Proua oli ka jube hakkaja, terve suguvõsa kokku organiseerinud ja tegi mulle ka prantsuse päraselt mõlemale põsele musi ja soovis tulevikuks edu.
Restoranis hommikusöögiks puhvet ja lauad üles seatud, tuled kustutatud ja veinikülmkapid lukku pandud hüppasin baari. Kolme eri pulma rahvas peatus see nädalavahetus meil ja igakord kui uus pruut uksest sisse tuli tervitas rahvasumm aplausi ja hõisetega. Ma kaotasin nimesildi ära ja olin ajutisel 'Hannah' täna vale nimesildiga. Iga kord kui mõni purjus külaline ütles, kolm pinti Stellat Hannah palun, siis muigasin omaette! Üks poiss flirtis minuga ja kirjutas tsekile kirjakesi, 'to my sweet Hannah' jne! Ühes pulmas oli palju Liverpoollasi ja nagu koduigatsus tuli peale aktsendi kuulates!
Enne välja lendamist töötan iga päev, üheksa päeva jutti. Väsinud, aga loen päevi Eesti suveni!
No comments:
Post a Comment