Tagasi

Esmaspäeval käisin Kristi juures lastega mängimas

Väiksed lapsed on ikka nii siirad ja naljakad, aga nõuavad nonstop tähelepanu. Lapsed vanaemadele hoiule antud käisime bowlingut mängimas

Bussipeatuses põrkasime kokku vanamehega, kes ütles, et ma olen nii sõbraliku olekuga ja naeratav, et ma olen kindlasti välismaal elanud! Õhtul käisin Annelinnas väikse venna elamist üle vaatamas ja ööseks Kadri juurde viimast klatsi kuulama. Teisipäeva alustasin arvutiostuga.See väärib uut paragraafi,  kui ignorantne ja teadmatu eesti klienditeenindus on! Aga üllataval kombel anti järelmaksu. Tundub üldse väga lihtne Eestis igasuguseid võlgu võtta ja ühiskond nagu soosib krediidil elamist. Viimane jäätisekokteil ja kodu poole

 Kodust alustasime maraton külastamispäeva. Esimene host oli tädi Pille Jõgeval. Polnud me veel uksest sisse astunudki kui täditütar juba hõiskas:'Kas tulite kooki sööma' 10 punkti ettenägelikkuse eest! Pakuti meile veel rooibosi teed ja nägime uhkeid maale! Vanaema poole jõudnud oli meil magusast juba küllal ja tervitasime heal meelel marineeritud kurki ja räime, heeringat koduse astelpajumahlaga. Esialgse plaani kohaselt tahtsime ka suusatama jõuda, aga kuna hakkas jube pimedaks minema ja järgmises külas tädi pool sai sisse pokaal shampust, jäi ära see plaan. Viimane peatus veel teise vanaema juures, kus naljaga pooleks ütlesin, et Liisi vana ahjukaalikad vee puudu ja juba toodigi kausiga!

Kolmapäeval sõitsin bussiga (jah!) Tallinna ja olin positiivselt üllatunud, kui arenenud transport Eestis on.Igal istmel oli miniekraan, kust sai filmi vaadata, muusikat kuulata, bussi teekonda kaardil jälgida, sudokut lahendada, kirjandus viktoriini mõistada või postimeest online lugeda. Kersti tuli ka lennujaama tere ütlema, enne kui grimmiproovi tormas.

Kui ma Eestisse jõudes pidin ümber harjuma keelega, siis nüüd tagasi jõudes oli jälle vaja ümber lülituda eesti keelselt mõtlemiselt inglise keelsele. Lennukis juhtus veel kõrvale üks tore Paide-Bournemouthi tüdruk, kelle väikse poisi nimi oli Jack ja siis ma huviga hakkasin uurima, et mis keelt ta lapsele õpetab siis ja terve tee võrdlesime oma Inglismaa kogemusi ja elamusi. 

Tööl ootas mind miljon üks emaili ja uut memot, eesolevad koolitused, diplom toiduhügieeni koolituselt, pudel dzinni auhinnavõiduks, lihavõtte munad personaliosakonnalt ja kolleegide sõbralikud arupärimused:'How was your holiday?'

Hea. Tahtsin öelda lõõgastav, aga ükski hommik ei saanud rahulikult sisse magada, tempo oli peal, et kõik üle vaadata. Ei teinud küll kordagi päevikut lahti ja proovisin spontaanselt elada, aga tekkis ikka mingi graafik kuidagi. Ja mõtlesin, et olen tagasi tulles motiveeritum ja sain sihte paika panna ja ilm tuleb parem..tühjagi. Külm tuul, ikka ei tea, mis ma tahan ja kus, aga vähemalt oli sotsiaalne puhkus.