Projekt postkontor!

Kui eelmine kord oli 'postiljon' mu läätsekarbid pakist välja võtnud ja läbi postkasti pilu pigistanud siis see kord jäeti kiri et 'too big, come get it yourself'! Juba duke streedil elades avastasin kui mõnusas asukohas on kesklinna elanikele mõeldud postkontor, kus meie pakke hoitakse..seekord mõtlesin et olen produktiivne ja hoopis jooksen 3.5km kaugusel asuva postkontorini..vastu tuult autovooride vahel ei tundunud see enam nii hea mõte. Aga tagasi koju jõudes, 7km jooks selja taga oli küll nii hea meel et ette võtsin..niiet saatke ikka pakke mulle, siis motiveerib mind rohkem ja kaugemale jooksma!

Plaanisin asjalikku päeva kella 8se äratusega, ja peale jooksutrenni mõnes hotellis cv-sid jagata ja kõik vajalikud asjad osta, mille muretsemist ma nii kaua edasi olen lükanud: pikendusjuhe, lambipirn etc. aga sääremarjad ei hüpanud just rõõmust mööda linna seigelda, siis lükkasin jälle edasi..hotell, kus praktikal olin otsib receptionisti..niiet nüd mõtlen, kas lähen koha peale ja ajan sõbraliku juttu, et mäletate mind..mulle jubedalt siin meeldis, hea kollektiiv, super kvaliteet hotell..kuulsin, et otsite..here's my cv..või saadan deputy general managerile meili kes mind intervjueeris ka (pmst hotellis tähtsuselt teine isik), et jubedalt meeldis seal töötada, here's my cv, hope you consider my application..We'll see..

Ema sain paberid kätte, ks on ülikooli uurimus, et mida lõpetajad teevad peale kooli lõppu ja teine on n-ö oskuste diplom..meil ülikoolis oli selline ekstra asi nagu WoW (World of Work)..et kuna tööandjad otsivad aina enam oskusi, mida sa konkreetselt ei õpi: initiative, leadership skills, presentations, verbal communication skills..siis meil sai WoW keskuses teha lühikursusi või mõne õppeainega sai ka punkti WoW listist. Lõpudiplomi sain ülikooli arhiividest ka kätte, kuna lõpupäeval polnud id kaarti kaasas ja lubasid kodu saata postiga, aga ei saatnud..siis nüüd alles uurisin ja oli kohe olemas neil õnneks.