Pargis oli nii palju jooksjaid, väiksed tüdrukud tegid trenni ja mulle tulid kohe suvised spordilaagrid meelde, kus me Palamuselt Prossale jooksime ja siis teise künka peal võttis aset Bootcamp, kus mitte-üldse-nii-hirmuäratav instruktor käskis käru teha mäest ülesse ja teisi seljas/kukil kanda. Ja siis mõtlesin, et oh kui lahedad olid kunagi trennis teatevõistlused ja need jooksud, kus koordinatsioonikiirust testiti ja iks stardipositsioone anti pluss joonejooksud! Ei oleks kunagi uskunud, et neid igatsen! Koju jõudsin siis läksingi kohe jooksma! Ise mõtlesin, et pole mitu kuud käinud ja siis mööda alleed joostes lugesin mõttes, et alles teist korda teen seda ringi..aga kuule see ongi alles teine kord, kui ma olen reaalselt jooksma jõudnud peale kesklinna kolimist Kui laisk! Ok vahepeal sai paar kuud usinalt linti tallatud võimlas, but this is not an excuse! Võimsamat motivatsiooni oli vaja kui 'i look fat'...ja ok, pargis nägin tegelikult veel ühte jube paksu tädi ka ja perspektiiv sama võimsalt kaalu tõsta seemed too scary!
Täna, kui Facebookis paraleelselt kolm inimest rääkima hakkasid ja tahtsid kokku saada ja ma ükshetk mõtlesin, et kust ma endale kõik need üle Inglismaa ja Euroopa sõbrad olen saanud, kes kogu aeg ikka kontakti hoiavad ja külla kutsuvad..avastasin, et need kolm, kõik jube erinevatest backgroundidest on kõik couchsurferid! Üks ameeriklane, kes mul esimene külaline oli eelmine aasta majas elab nüüd Manchesteris ja tuleb nüüd külas olevale emale Liverpooli näitama ja küsis 'kohaliku' abi...Sakslasest muusika õppejõud, kes mul ümbernurga elab ja kellega me juhuslikult taimetoitlaste kohvikus tuttavaks saime tahab kohvile minna, sest vaatamata distantsile pole juba mitu kuud trehvanud...Austraallane Londonis kutsub nädalavahetuseks trance'i peole! Kui oleks vaid aega/raha uuesti reisida ja vanu sõpru külastada!
No comments:
Post a Comment