Feil!

Suurest frustratsioonist, kus ükski inglise firma ei vasta töösoovidele (ok, mõned saatsin jah alles eile-täna) mõtlesin, et kandideerin siis nalja pärast kahele Tallinna hotelli adminstraatori kuulutusele. Kui mu inglisekeelsed kaaskirjad ja CV-d lähevad aina meisterlikumaks ja kumbgi on hea kaks lehekülge pikk, 4 in total, siis avastasin, et eesti keelsetega on lood päris kasinad ja mu formal vocabulary is so much better in english. Võtsin siis seda, kui kirjandusliku praktikat. 00.15 kui lõpetasin Meritonile sihitud spetsiaalse kaaskirja kirjutamist ja avastamist, et tegelt oleks täitsa lahe Tallinna südalinnas töötada selles suures klaashoones, vajutasin nuppu 'Saada' ja avastasin, et konkurss on läbi. Täpsemalt 15 minutit tagasi. Feil!

Noo, muudame mõned nimed (sihitud oli kiri mõlemal juhul vene prouadele-preilidele) ja proovime uuesti Ülemistega, kes ka juhuslikult otsis admnistraatorit. CV valmis, kaaskiri koos, vajutasin nuppu ja üllatus-üllatus, there's more questions. Kuna viimati kasutasid Fideliot (Nope never) ja viimase töökoha ametikohustused (tellimus, söök lauda, laud puhtaks) limineerisid mind päris kindlalt potentsiaalsete kandidaatide nimekirjast ja ei usu, et küsimused mu isiksuse (just excellent) ja suhtlusoskuste (excellent of course) kohta midagi päästavad. Ju siis oli ikka mõeldud nii, et ma suveks siia jään...