Täna töötasin siis jälle St George'is (kui ma mingil põhjusel 10 aasta pärast, sest mitte varem kui 10 aasta pärast, tahaksin oma pulmad pidada Liverpoolis valiksin vist sellesamuse koha!). Pidin küll olema baaris, kuna aga pulmarahvast nii väga palju polnud, baaris oli juba piisavalt inimesi ja ma jäin veel natuke hiljaks, siis tegelesin jälle oma 'lemmik' tööga. Kuna selles pulmas oli bufee, siis ei olnud meil, tüdrukutel, suurt midagi teha peale liudade väljakandmise, sooja toidu tõstmise ja taldrikute korjamise, siis jäi palju aega jutustamiseks, as always. (Btw, see on mul neljas pulm: olen olnud lilleneiu ühes pulmas, valanud viina Eesti pulmas töötades, kandnud lauale chicken curry't india pulmas ja nüüd siis inglise pulmas scouse'i näljastele külalistele serveerinud).
Olime kolmekesi, Nicole (kriminoloogia, 3rd course, elab kolme kutiga) ja Hasmeeth (India, MA in Business Admn.) Ajasime niisama juttu, Nicole inglastele tüüpiliste, kui tihti kodus käite, kas vanemad on külas käinud, kas tunnete siin teisi oma kaasmaalasi ja miks Uk, Liverpool küsimustega. Küsis siis, et kas väljas käime, Mina: muidugi, concert square vahel nädalavahetustel ja vahel nädala sees Lark Lane vein või siider sõbrannaga. Hasmeeth, aga üllatas meid kõiki..elab ta koos teiste indialastega ja väljas nad ei käi, osalt selle pärast, kuna nad ei suitseta-joo ja samuti on nad pidevalt sattunud terroriseerimise alla. 12-15 hoodie'dega scullys norivad nendega tüli nende oma maja ees, on raha küsinud, telefone nõudnud, poisse peksnud. Samuti on neid koolis selja taga pakideks sõimatud ja mõnitatud. Kuna iverpool on väga multicultural tundus see mulle ja ka Nicole'ile suht uskumatu! Töölt koju kõndides (viigipüksid, paks kampsun-jakk ja vähese meigiga pluss ohatis on mul ka veel praegu!!!) ja kogudes tervitusi (hello darling, hey love) ja signaale :D (kolm) mõtlesin, et kas inimesed on tõesti nii pinnapealsed ja kui ma oleksin 10cm lühem, kaaluksin 30kg rohkem ja mu nahk oleks tumepruun ja juuksed mustad siis kas pommitataks mindki hey love'i asemel, paki go home?
But I'm indeed very lucky, Eestis on 100 000 töötut (statistika A.Viljamaa, 2009) ja mina õpin Inglismaal. Ülikoolis. Eriala, mis mulle tõesti meeldib ja millel ma ennast tulevikus hea meelega ette kujutan. Ja mul on super toetav perekond-suguvõsa, kes mind nii emotsionaalselt kui finantsiliselt toetab. Pluss mul on Eestis kolm super sõbrannat: Kadri, Kersti, Kristi..kelle ees mul pole mingeid saladusi ja kellega ma regulaarselt ühendust pean ja kas või maailma lõppu läheks. Kas või häälega! Lisaks on mul Liverpoolis kursusel oma 'gäng' ja Caroline ja Denise: kaks super tüdrukut, kellele ma alati helistada saan, oma muresid-rõõme kurta ja veiniklaasi taga mehi klatšida. Üür on mul märtsi lõpuni makstud ja õhtud sisustatud teleka vaatamise ja hea huumoriga (thanks Charlie!). Kord nädalas küpsetatakse mulle kooki ja kuigi maja on külm, on mul oma isiklik radikas. Mul on paindlik töökoht, mis lubab mul töötada 5h-30h nädalas. Mu lennupilet koju, jõuludeks on bookitud ja viimased nädalas Liverpoolis ära planeeritud (uisutamine Williamson square'il, rulluisu disko, teater Lumekuninganna jpm). Pluss ilm on siin nii soe, et mul pole olnud veel vajadust kanda ei kindaid-salli ega mütsi, ma pole oma talvemantlitki vist üle 10x kandnud :D Mis on elul viga? Võtame aga üks päev korraga and never loose hope, got to believe in urself, because if u don't than who else will? Mina usun endasse!
No comments:
Post a Comment