Vaatamata viperdustele linnaliinibussidega j6udsin 6nneks ilusti pyhapaeva oosel Viljandisse Kersti juurde. Suured magajad nagu me oleme ei tulnud varajasest arkamisest midagi valja ja tee aarde j6udsime alles yheksaks. Juba esimeses autos (Haapsalust parit jurist) andis vasimus tunda, kui me kumbki ei suutnud silmi korralikult lahti hoida. Uhe piloodi ja tema uhke maasturiga saime ilusti Riia ringteele, kus meid kolm s6duripoissi peale v6tsid..Janis, Janis ja Edgars tulid 24h valvelt ja nagid k6ik vaga rasitud ja unised valja. Kaunase sildi all, v6ileiva kotile ots peale tehtud, saime oma reisi esimese reka peale. Sinistes Adidase retrodressides onu pakkus meile praanikut ja otsis s6bralikult jargmise kyydigi. Daynis kutsus meid Marijampolisesse kylla ja jagas numbreid ja aadressegi. Rekalainele juba saanud peatus jargmisena 'Viktor' (eeesti vaste tema keerulisele poola nimele), kes meile bensiinijaamas teed ostis (kuna ise vaja pesemas kaia ja habet ajada) ja Warszawasse viia lubas. Parast dusi all kaiku algas aga meie yllatuseks ari besiiniga (kaidud oli ju Venemaal). Tund aega hiljem asusime l6puks teele. Oosel vb kahe paiku j6udsime Poola pealinna. Kuna meie majutaja, columbialane Fernando aga otsustas meie k6nesid eirata otsustasine aega mitte raisata ja napp pysti ajada. Mitmed autod ja valesuunad hiljem said kanged Eesti tydrukud l6puks Lublinisse viiva Poola reka peale. Kuna autojuht ei saanud vene keelest s6nagi arugi kasutasime juhust ja magasime terve tee. Hommikul vara v6tsime bensiinijaamast kuuma vett, tegime vaiksed pakisupid ja v6ileivad ja asusime uuesti haaletama, kaes juba silt LVIV. Umbkeelne reka viis meid paarkymmend km edasi ja meie asusime suure hurraaga esimest poola supermarketit vallutama. Kiivi maksis vaid 0,85 zlotii kilo ja viin oli ka odav (viimase jatsime siiski ostmata). teeperves pooliku arbuusi ara havitanud asusime uuesti 6nne proovima. Vedaski ja tutvusime esimese ukrainalasega oma reisil. Piiril pidime veel taitma immigratsiooni paberid (kes, kuhu, miks) ja meid tervitaski juba Ukraina. Piirist pool km edasi oma kompsud maha pannud (Enne kaisime bensiinijaamas avastamas, et ykski asi ei toota ja k6ik asjad kukuvad maha, kui neid puudutada), tuli meid juba kohe yle kontrollima kohalik miilits, siiski aru saanud et tegemist pole illegaalselt yle piiri tulnud vene litsidega lasti meid vabaks. Teine ukrainlane oli...noo ehtne ukrainlane. Tatoveeringuga tuske onu, kes kohe uuris, kas me oleme ikka ukraina vodka ara proovinud ja kuulnud, et ei ole, pakkus meile kohe seda v6iamalust. J2tsime siiski juhuse kasutamata ja ytlesime talle viisakalt head aega. J2rgmisena saime Lvivi 22relinna isa ja pojaga, kes meile ka visiitkaardi j2tsid, et tagasitulles nende imekena linnaga tutvuda saaksime. Andsid proovida ka sellest suurest kollasest tynnist KVASI, mis meile kummalegi suuremat muljet ei j2tnud.
Lvivi 22relinnas tegime pilte arbuusikaupmehega, imetlesime kohalike busse ja hakkasime juba vaikselt lootust kaotama. Kilomeeter edasi k6ndinud saime siiki 6nnelikult kyydi. Onuke hakkas aga meile r22kima, et h22letamine on tasuline ja rikkus sellega meie tuju t2ielikult 2ra, kuulutanud, et ta v6ib meid siinsamas maha panna, sest raha me talle ei maksa, luba sta siiski meid 2ra viia. L6pus veel soovis irooniliselt palju edu Kiievi j6udmisel ilma rahata. Aga siiski 6nn ei pooranud meile selga ja saime Andrei peale. Elus6braliku Ukraina rekajuhi, kes liikuski just meile vajalikus suunas. Samal ajal kui Kersti (alias kristina) magas, r22kisin mina (alias anja) Andreiga juttu. Oo otsa ja k6igest alates poliitikas, teede seiukorrast ja l6petades sellega, miks ta koolis inglise keelt ei 6ppinud ka kuidas ta oma naisega tutvus (diskoteegis). Bensiinijaamast kohvi ostes tabas meid ootamatu t2helepanu ja p2rast ytles, et Andrei et meid olevat seal prostituutideks peetud. Pikades lohvakates magamisriietes ilma meigi ja sassis juustega ei suutnud me teda lihtsalt uskuda...Aga natuke maad hiljem n2gin tee 22res juba ise yhte sellist, maailma vanema ameti esindajat ja ei olnudki minis ja kontsadega. T2itsa tavaline. Paar tundi maganud otsis ta hommikul meile oma raaidoga uue transpordi ja peale kohustuslikku pilti istusimegi mikrobussis (besplatno kanjeesno) ja uhasime mooda sildist KIEV 110. Tsentraln6i vaksalis saime kokku oma majutaja Adamiga ja nyyd naudime enne linnakeksursiooni veel korraks tsivilisatsiooni v6lusid.
Vsjoo v parjadke ema ja isa, teie kallis tytar on veel taiesti elu ja tervise juures!
Pilte panen 6htul, et siis Kiievist ka.
No comments:
Post a Comment